Druiidid ja druidism
Druiide seostatakse tavaliselt keltidega, kuid on seisukoht, et druidism võib olla hoopis Suur-Britannia algupärane usk, mille juured on kiviajas. Druiide on seostatud ka Atlantisega. Kes nad siis olid?
Druiidid olid muinaskeldi haritud mees- ja naispreestrid, keda võib tinglikult jagada kolmeks:
- Bardid – edastasid müüte ja traditsioone läbi luuletuste, laulude ja jutustuste.
- Ovaadid – tegelesid maagia, ennustamise ja ravitsemisega.
- Druiidid – kellel olid nii bardide kui ovaadide oskused, tegutsesid õpetajate, nõustajate ja kohtunikena.
Kõik nad olid kõrgelt austatud ja kuulusid eliidi hulka, rändasid vabalt ringi sõdivate keldi hõimude vahel. Kui keegi neile kahju tegi, järgnes karistusena surm. Õppimine algas 9 – 10 aasta vanuselt ja kestis kuni 20 aastat. Kõik teadmised anti edasi suuliselt, sest druiidid pidasid oma õpetuste üleskirjutamist pühaduseteotuseks. Nende tähestik ogami oli kasutusel hoopis maagia ja inspiratsiooni tarbeks.
Kaasaegne druidism keskendub looduse austamisele ja armastamisele, ka on mõned druidismiga tegelevad ordud aktiivselt seotud keskkonnakaitselise protestiga. Teised grupid tegelevad pigem traditsioonide uurimise, talletamise ja edasiandmisega, kolmandad rituaalsete, spirituaalsete, šamanistlike või maagiliste toimingutega.
Enamik druiide austavad Briti, Iiri ja Skandinaavia vanu jumalaid, kuid on ka neid, kes kombineerivad druidismi mõne teise usundiga nagu kristluse või budismiga. Võtmeuskumus on awen, mis on iidne briti/uelsi sõna, mis tähendab voolavat vaimu või jumalikku inspiratsiooni, mida loob uelsi emajumalanna Ceridwen oma tarkuse ja taassünni katlaga.
Rituaale peetakse ka tänapäeval iidsetes pühapaikades, üle maailma on tuntud druiidide kogunemised suvisel ja talvisel pööripäeval Inglismaal Stonehenge’s.
