Miks mõõdetakse vääriskivide kaalu karaatides?

Karaat, lühendiga ct, on ühik vääriskivide kaalu mõõtmiseks. Miks just selline ühik? Miks mitte tavapärased laialtlevinud kaaluühikud?

Kuna looduses esineb vääriskive harva ja väga väikestes kogustes, siis ei kasutata nende massi väljendamiseks tavalisi maavarade mõõtühikuid (kg, t ), isegi gramm on liiga suur. Selle asemel on kasutusele võetud karaat, mis on 0,2 grammi ehk 1/142 untsi.

teemant

Kust on pärit selline nimetus?

Arvatakse, et see nimi pärineb niiskes subtroopikas kasvavalt jaanileivapuult (Ceratonia siliqua), mille küpsed kuivatatud seemned on ühtlase suurusega ja säilitavad aastaid oma esialgse massi (ca 197 mg). See omadus meeldis muistsetele juveliiridele ning jaanileivapuu seemnetest sai kaaluühik. Kauges minevikus nimetasid araablased neid seemneid puu kreekakeelse nimetuse ceratio järgi kiraat’ideks, mis hiljem muganduski sõnaks karaat.

Karaadi ajalugu

Kulla kaalumiseks võeti karaat esmakordselt kasutusele Põhja-Ameerika riikides, teemantide kaalumiseks aga Ida-Indias. Siiski ei õnnestunud kaua aega karaadi massi ühtlaselt määrata. Eri maades ja isegi eri linnades oli see erinev, kõikudes 0,1885 – 0,21599 grammi vahel. Tuntud oli Amboina, Firenze, Leipzigi, Londoni, Berliini, Pariisi, Amsterdami, Frankfurdi, Viini, Livorno jne karaat, igaüks eri kaaluga. Kuigi kaaluerinevus oli tühine, põhjustas see ostjate, juveliiride ja kaupmeeste vahel palju pahandusi.

1871.aastal leppisid Pariisi juveliirid kokku võtta karaadi massiks 205,000 mg, neid toetasid ka Londoni ja Amsterdami juveliirid, kuid teiste keskustega lahkhelid jätkusid. Alles aastal 1907 kehtestati Pariisis 4.kaalude ja mõõtude peakonverentsil karaadi massiks täpselt 200,000 mg ehk 0,2 grammi. Ent sakslased võtsid selle omaks alles 1913 ja inglased 1914. Kaasajal on kõikides riikides karaat ühtselt kasutusele võetud ja vaidlusi selle üle enam ei ole.

Pärlite kaaluühik

Pärlite kaalumisel kasutatakse mõõtühikuna graani, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast granum ja tähendab tera (mille all mõeldi vanasti nisutera). 1 graan võrdub ¼ karaadiga ehk 50 mg-ga (NB! apteekides kasutatav graan on sellest veidi suurem – 60 mg). Kuid peab mainima, et ka pärlite puhul kasutatakse kaaluühikuna aina enam üldtunnustatud karaati.

teemant

58 thoughts on “Miks mõõdetakse vääriskivide kaalu karaatides?

  1. Pingback-viide: prank casino win real money
  2. Pingback-viide: cialis 5 mg 15 pack cost
  3. Pingback-viide: cialis 20mg price in canada
  4. Pingback-viide: viagra 75mg
  5. Pingback-viide: 40 mg. dose of cialis
  6. Pingback-viide: tizanidine hcl 4 mg tablet
  7. Pingback-viide: generic fluoxetine
  8. Pingback-viide: promethazine 2023
  9. Pingback-viide: buy metformin 2023
  10. Pingback-viide: prednisone 40mg
  11. Pingback-viide: buy bupropion
  12. Pingback-viide: lisinopril 2023
  13. Pingback-viide: buy rosuvastatin online
  14. Pingback-viide: how to buy clonidine
  15. Pingback-viide: buy naltrexone tablets
  16. Pingback-viide: nitrofurantoin 50mg
  17. Pingback-viide: allopurinol generic
  18. Pingback-viide: buy zyrtec allergy
  19. Pingback-viide: methotrexate ebewe buy
  20. Pingback-viide: online cialis pharmacy
  21. Pingback-viide: tadalafil 20mg canadian
  22. Pingback-viide: prednisolone online
  23. Pingback-viide: cheap generic flomax
  24. Pingback-viide: cialis 20mg سعر
  25. Pingback-viide: i need to buy synthroid
  26. Pingback-viide: can crestor pills split
  27. Pingback-viide: cheap montelukast
  28. Pingback-viide: buy allegra bulk
  29. Pingback-viide: depakote discount coupons
  30. Pingback-viide: how to order topamax
  31. Pingback-viide: buy norvasc 5 mg
  32. Pingback-viide: where do i buy lasix
  33. Pingback-viide: generic gabapentin
  34. Pingback-viide: diltiazem cream buy
  35. Pingback-viide: buy esomeprazole
  36. Pingback-viide: sitagliptin generic
  37. Pingback-viide: 50 milligram viagra
  38. Pingback-viide: buy viagra wholesale
  39. Pingback-viide: cialis walmart 20 mg
  40. Pingback-viide: cheap brand name cialis

Comments are closed.