Kas inimese aurat saab jäädvustada?
Jätkuks kahele eelmisele aurateemalisele postitusele SIIN ja SIIN, lisame mõne sõna ka aurade pildistamise kohta.
Kuigi aurasid vaadeldi ja tõlgendati juba varem, tekkis huvi aurade fotografeerimise vastu möödunud sajandi algul. Esmakordselt õnnestus see 19.sajandil leiutatud Schliereni aparaadiga, mis oli algselt mõeldud klaasidefektide tuvastamiseks.
Paljud teadlased on püüdnud aurasid fotole saada, kõige märkimisväärsemalt on see õnnestunud vene abielupaaril Valentina ja Semjon Kirlianil 1930-ndatel aastatel. 1939.aastal avastas vene elektroonikainsener Semjon Kirlian (1898-1978) täiesti juhuslikult, et tal õnnestus aurat pildistada. Hiljem seda aparaati täiustades saadi helkivad fotod, mis näitasid, et aura ümbritseb igat elusolendit.
Kord andis kõrge NSVL ametiisik Kirlianidele pildistamiseks kaks ühesugust puulehte ja nõudis, et neist pilti tehtaks. Kirlianidel oli hea meel, et tekkis võimalus näidata, kui hästi nende leiutatud aparaat töötab.
Nad veetsid kogu õhtu pilte tehes, sest tahtsid ametnikule näidata nii häid tulemusi, kui vähegi võimalik. Kuid ükskõik kui kõvasti nad ka pingutasid, ilmnes erk helkiv efekt, mida nad jäädvustada tahtsid, ainult ühel puulehel. Igal fotol olid näha seda lehte katvad kerajad lohud, mis jagunesid sümmeetriliselt üle kogu lehe. Teise puulehe puhul olid näha ainult üksikud tumedad varjud. Kuid nende pettumus haihtus, kui ametnik järgmisel päeval ütles, et üks taim oli nakatatud raske taimehaigusega, mille nende kaamera oli tuvastanud.
Hilisemad teadusuurijad on Kirliani meetodit edasi arendanud. 1980-ndatel aastatel arendati Ameerikas välja tehnika nimega aurakujutamine, mis kasutab arvutit inimese käest väljakiirgava energia tõlgendamiseks värvipildiks ümber pea ja keha ülaosa.
1980-ndate lõpus töötas Briti homöopaat dr Harry Oldfield Kirliani uurimuse põhjal välja veel ühe kujutissüsteemi, mis sai nimeks polükontrastne interferentsfotograafia. Tema kaamera jäädvustab inimese keha ümbritsevaid energiavälju, et määrata nende põhjal inimese tervislik seisund. Probleemi ilmnemisel püüdis dr Oldfield patsienti tervendada, muutes teda ümbritseva energia tasakaalu.
2009.aastal kasutasid Jaapani teadusuurijad inimkehast kiirgava valguse uurimiseks spetsiaalseid fotoaparaate, mis suutsid tuvastada üksikuid footoneid.
Aurafotode pildistamist võib näha paljudel esoteerika ja new age üritustel üle maailma. Kuigi need kaamerad ei pildista inimese tegelikku aurat, teevad nad siiski tänuväärset tööd, tutvustades laiemalt inimestele aura olemust. Selliste fotode tegemise puhul loetakse info elektrooniliselt ning konverteeritakse värvitoonidesse, mis kajastavad inimese tundeid ja emotsionaalset seisundit foto tegemise hetkel. Harilikult istub pildistatav tühja tausta ees ja asetab ühe käe sensorplaadile, mis tuvastab temast väljavoolava elektrokeemilise energia. Arvuti analüüsib tulemust ja teisendab selle värvilisteks keeristeks, mis inimest fotol ümbritsevad. Ilmuvad värvitoonid võivad anda küll mõningast infot inimese iseloomu kohta, kuid kajastavad enamasti siiski üksnes hetkemeeleolu ja -emotsioone.
Uurimine jätkub ning see on valdkond, kus võidakse välja tulla veel paljude uute avastustega.
Loe veel:
Aura värvid räägivad nii mõndagi
Aurade ja nähtamatu energia tajumine, meetodid selle õppimiseks
Fotod: internet
