Paari sõnaga budismist

Teema on suur ja lai, selle kohta on kirjutatud palju pakse raamatuid, kuid püüame siiski paari sõnaga anda kiire ülevaate.

Budism (ka Buddha õpetus) on üks maailma kõige kiiremini kasvavatest usunditest. See on traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Õpetuse eesmärgiks on kannatustest vabanemine.

Tekkinud on see Siddhartha Gautama õpetusest, kes sündis ca 560 eKr Põhja-Indias (tänapäeval Nepaali lõunaosa) rikkas valitseja perekonnas. Ta oli ajalooline isik, kuid tema täpsed eludaatumid ei ole selged. Umbes 29 aasta vanuselt hülgas ta oma perekonna, et ühineda rändaskeetidega. Pärast pikki eneseotsinguid jõudis ta 35-aastaselt Gayā linna lähedal bodhipuu all istudes virgumiseni. Pärast virgumist kasutas ta nime Buddha Šākjamuni ning õpetas kuni surmani umbes 40 aastat, rännates ringi Gangese orus. Õpetus levis edasi mujale Aasiasse ja läände.

Buddha järeldused, mida ta nimetas 4 üllaks tõeks:

1. Kogu elus sisaldub kannatus.
2. Kannatust põhjustab iha ja kiindumus asjadesse, mis pole jäävad.
3. Kannatus lõpeb kui lõppevad iha ja kiindumus.
4. Me saame peatada iha ja kiindumuse järgides kaheksakordset rada. See teekond peaks järgima keskteed enesehellitamise ja askeetluse äärmuste vahel ning koosneb õigetest arusaamadest (4 ülla tõe tunnistamisest), õigetest eesmärkidest, õigest kõnest, õigetest tegudest, õigest eluviisist, õigest püüdlemisest (tunnete kontrollimisest), õigest mõtlemisest (tunnete rahustamisest) ja õigest keskendumisest (mediteerimisest).

Kuigi budistid võivad eeskujudena kasutada tarku ja valgustatud inimesi (bodhisatvaid ja budasid), pole budismis jumalat. Vabadus saavutatakse vaid läbi omaenda tunnete kontrollimise, eriti läbi mediteerimise – kui mitte selles elus, siis tulevases. Sellest tulenevalt pole inimesel püsivat mina, nagu ülejäänud elul, inimene areneb pidevalt uuteks vormideks.

Budistlikku õpetust tõlgendatakse eri koolkondades veidi erinevalt. Üks kõige varasem budismi vorm theravada, mida ka tänapäeval Kagu-Aasias järgitakse, rõhutab maailmast tagasitõmbumist ning seda, et ainult mungad võivad jõuda valgustumiseni. Hilisem vorm mahajana, mida võib kaasajal leida Hiinas, Tiibetis, Jaapanis, peab lunastust kättesaadavaks kõikidele inimestele.

Buddha õpetused levisid esialgu suuliselt, üles kirjutati need alles paarsada aastat peale tema surma. Kõige vanemas, ühtlasi ka kõige lühemas tekstis Dhammapada’s sisaldub peamine budistlik filosoofia.

Buddha (sanskriti keeles virgunu) on ülimasse täielikku virgumisse jõudnud isik, kellele on omane piiritu kaastunne ja muutumatu õnneseisund ning ta on vabanenud kõikidest ihadest.

Ka Eestis on budism täiesti esindatud, ülevaadet sellest saad lugeda SIIT.

Loe ka:
Mida me teame Atlantisest?
Afirmatsioonid – mis need on?